Gerli Albert kaitseb doktoritööd „Carbon use strategies of macrophyte communities in the northeastern Baltic Sea: implications for a high CO2 environment“

27. oktoobril kell 10.15 kaitseb Gerli Albert hüdrobioloogia ja kalanduse erialal doktoritööd „Carbon use strategies of macrophyte communities in the northeastern Baltic Sea: implications for a high CO2 environment“ („Läänemere makrofüütide süsiniku omastamise strateegiad, suureneva CO₂ kontsentratsiooniga keskkonnas“).

Juhendajad:

professor Georg Martin, Tartu Ülikool

kaasprofessor Liina Pajusalu, Tartu Ülikool

Oponent:

kaasprofessor Martin Gullström, Södertörni Kõrgkool (Rootsi)

Kokkuvõte

Merevee võime omastada süsinikdioksiidi (CO₂) aitab vähendada atmosfääri CO₂ taset ja leevendada inimtekkelisi kliimamuutusi. Ookeanid on juba omastanud umbes 30% CO₂ heitkogustest, mille tulemusena merevesi hapestub. Kui süsinikdioksiid reageerib mereveega, muutub karbonaatkeemia oluliselt: lahustunud süsinikdioksiidi (CO₂) ja vesinikkarbonaadi (HCO₃-) kontsentratsioon suureneb, samas kui karbonaadi (CO₃^2-) kontsentratsioon väheneb. IPCC stsenaariumide kohaselt jätkub atmosfääri CO₂ kontsentratsiooni tõus, mis võib põhjustada Läänemere keskosa pinnavee pH languse kuni 0,5 pH-ühiku võrra selle sajandi lõpuks. Läänemeri on merevee hapestumisele eriti vastuvõtlik madala aluselisuse ja vähese soolsuse tõttu, mis eristab seda avamereveest. Uuringud on näidanud, et merevee hapestumise mõju võib erinevatele liikidele olla positiivne, negatiivne või neutraalne. Üks viis merevee hapestumisega seotud muutuste mõistmiseks on uurida, milliseid süsiniku vorme ja strateegiaid makrofüüdid fotosünteesi käigus kasutavad. See, kuidas CO₂ tõus merevees mõjutab liikidevahelist konkurentsi ja koosluse struktuuri, sõltub sellest, kas liikidel on süsiniku kontsentreerimise mehhanism (CCM) ja millised need mehhanismid on. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli hinnata merevee hapestumise mõjusid rannikumere makrofüütidele, et prognoosida võimalikke muutusi liigi ja koosluse tasemel. Selleks uuriti Eesti rannikualal kasvavate peamiste makrofüütide süsiniku omastamise strateegiaid, määrati makrofüütide stabiilseid süsiniku isotoope (δ13C), uuriti nende võimet muuta pH-d ja mõõdeti fotosünteetilist võimekust erinevatel lahustunud anorgaanilise süsiniku (DIC) kontsentratsioonidel. Lisaks teostati looduslikes makrofüütide kooslustes pH ja CO₂ in situ mõõtmised ning võeti proove iga uuritava liigi kasvukohast ning arvutati karbonaatkeemia näitajad. Üldiselt võib oodata, et tuleviku kõrgema CO₂ kontsentratsiooniga keskkond Läänemeres pakub füsioloogilisi eeliseid makrofüütidele, kes elutsevad taimestikuvööndi kõige madalamates ja sügavamates piirkondades, samal ajal kui vahepealsed kooslused, kus elutseb mitmeaastane pruunvetikas Fucus vesiculosus, võivad end leida ebasoodsast seisundist. Üldiselt võib oodata, et merevee hapestumine mõjutab liikidevahelist konkurentsi ja koosluste struktuuri, mis võib põhjustada muutusi kogu ökosüsteemis.

Kaitsmist on võimalik jälgida ka Zoomi vahendusel:

https://ut-ee.zoom.us/j/99243880495?pwd=aVJ2RXlFT3hjNDlkc0tDWHBqM296Zz09

Kohtumise ID: 992 4388 0495
Pääsukood: 654342